[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

arb2 ~ arp <arbu, arpu> nõidus ▪ Ma ei tiie, mes arpu nämäd siis selle viimaks teid Tapurla Ma ei tea, mis nõidust nemad siis sellele viimaks tegid

hödin <hödinä, hödinä> lora; lobisemine ▪ Tei kargate toisele näüle nisukast hödinä suust väljä ajajes Pärispea; Mes sa niisugust, neh hödinägä tüöd aeva tied Pärispea

ihu <ihu, ihu>
1. kere ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu (kes kerge elu peal, nendel on hea lõbutseda) || ihust hiŋŋest kõigest väest, innukalt ▪ Mes sa siel ihust hiŋŋest tied, ei ole aiga süömägi tulla Viinistu
2. nahk, keha pind ▪ Kävin ehtul saunass, sai jälle ihu puhtaks Viinistu; (Hirm) ajab kananaha ihule Tammistu

kibe1 <kibejä, kibejä>
1. mõru ▪ Küll o kibe rohi sie, nielestä ruttu ala kohe Pärispea || piltl viin ▪ Odamme vähä kibejä ka Viinistu
2. valus; kipitav ▪ Nuorel kuul jääväd kääd kibejäks pesu pesses Tapurla || kibejä saama ~ kibejä tegemä haiget saama või tegema ▪ Kas said kibejä ka, ku kive pääld kugerpallu kävid? Viinistu; Mes sa tied toisele lapsele alade kibejä mängies Pärispea || rahulolematu, vingus ▪ Kibejä näügä nindagu ambavalu kannatav inimene Tammistu
3. (intensiteedisõnana) kange, suur ▪ Mihel (oli) parajasti kodu midägi kibekiiret tüöd Tammistu; Kibe külm Tapurla

nogine <nogise, nogist> nõgine ▪ Mes sa tied nogiseks riide, pane noge kasijess vanad püksüd neh jalga Pärispea; Mes vahid, nenä nogine Virve

norss <norsi, norssi> meritint (Osmerus eperlanus) ▪ Oli verguss norss, noh sie üöldi kohe, et sie on tühjä mere kala Tammistu; Mes sa neie norssijega ige tied Virve; Vade neid norssisi o küll meress Pärispea

närp <närbi, närpi> närb, viletsa söögiisuga ▪ Küll sa oled närp, ei käü kaula üks ega toine süömine Pärispea; No mes sa tied ärä, ku luom o närp Pärispea

polvine <polvise, polvist> põlvkonnast ▪ Nie on ei tiie miŋŋe polvised Tapurla Need on ei tea mis põlvest

raisk <raisku, raisku>
1. kõlbmatu, riknenud ▪ Merevesi ei avitand, sie oli juo vähä lääge, mes sa sengä kalale tied, sie on varsi (varsti) raisk Pärispea (kala säilitamiseks oli soola vaja)
2. (sageli mitmuses) praht, pühkmed ▪ Neul kukkus raiskukorvi Tapurla Nõel kukkus prügikorvi

selg <seljä, selgä>
1. inimese või looma selg ▪ Lükkäd siis saunass minu seljä ka üle Viinistu; Soidin (sõitsin) sia seljäss Virve; selgä ~ seljäss kehakatteks ▪ Igäüks sai midägi selgä (kootud kangast) Pärispea
2. üks külg millestki, pealmine pool ▪ Kasehalu tügüle tauti ala vana vigastimme (vikati) selg, neh sie laiemb puol igä (uiskude tegemisel) Pärispea; Pakkasega ottab kääseljäd kohe tulitama Pärispea
3. || mere selg avameri ▪ Meress kaugal puolvahe Suomet, kus enämb maa ei paista, üöllä mere selg Pärispea; Läks tiel mürsküks aga mes varju sa mere seljäl saad, täüdüs vasta otta mes tuli Viinistu Läks teel tormiks, aga mis varju sa avamerel saad, tuli vastu võtta, mis tuli; Kui tuul avit viel vuole, siis vei mere seljäle ehk puolvahe Suomet Pärispea Vrd seljämeri

tegemä <tehä, tien>
1. tegema ▪ Ma täün tänä viel mittu tüöd tehä Viinistu; Tie mes tied Tapurla Tee mis tahad; Mes tä siel tege? Pärispea || omale tegemä puhkama ▪ Eks täü omale tehä ka, ega muidu jo jaksa Pärispea || puoleks tegemä jagama ▪ Kodu teimme sen saagi Jussiga puoleks Viinistu
2. tekitama, moodustama; muutma ▪ Hagati kova pakkast uotama, migä hülgejääd tege Pärispea; Tegeb tua külmäks, pane akkun kinni Pärispea

tervama <tervada, tervan> tõrvama ▪ Verku ei tervatud, aga rüsä ja nuodad tervati küll ennemäld Tammistu; Vene tahtu tervada, siis se avitab viel küll merele mennä Pärispea; Jädid paadil toise puole uobis tervamatta Tammistu; Kaik, mes tied, nie terva, vade (aga) subilusik ja laps jädä tervamata Pärispea (kõnekäänd)

ühe|kerra
1. ükskord, kunagi varem ▪ Ühekerra oli nii kova torm, et kugist (kummutas) palju laevu ümbär mere pääl Pärispea
2. ometi, lõpuks ▪ Eks sa tie jo se verk ühekerra ka täüdenisti, mes sengä uodad Pärispea Eks sa tee juba see võrk ükskord ka päris valmis, mis sa sellega ootad